Fastsiatel on oluline roll keha liikuvuses. Nende paindlikkus on liigeste ja lihaste sujuva toimimise jaoks ülioluline. Välised tegurid, nagu stress, vähene liikumine või korduv pingutus, võivad aga põhjustada fastsiate kõvenemist ja kokkukleepumist. Arvestades tänapäevast elustiili, mida iseloomustab sageli pikaajaline istumine ja vähene füüsiline aktiivsus, muutub fastsia eest hoolitsemine üha olulisemaks.

Fastsia kiudude õrn võrgustik on tundlik ebaõige pingutuse ja liikumispuuduse suhtes. Kui need kõvenevad ja sulanduvad kokku, nimetatakse seda “fastsiaalseteks adhesioonideks”. Selliste adhesioonide tekkele võib kaasa aidata ka vanuse suurenemine, nagu ka pikaajaline psühholoogiline stress. Tulemuseks on pinge, valu ja piiratud liikuvus, eriti seljas, kaelas ja õlgades.

Igaüks, kellel on kasvõi põgus huvi jalgade tervise vastu, tunneb plantaarsfastsiat. See kulgeb mööda jalatalda – kannast varvaste alla– ja toetab jala pikisuunalist võlvi ning pehmendab kõndimise mõju. Vale jalats, korduv pingutus või vähene liikumine võivad põhjustada jalafastsia lühenemist ja kõvenemist, mis viib sageli plantaarfastsiidini – ühe levinuma jalavalu põhjuseni.

Isegi kangekaelseid fastsiaalseid adhesioone saab sihipärase treeninguga vabastada. Treeningvahendid, nagu näiteks rolo jalarull ja uus rolo spin fastsiaalne treener jalgadele, aitavad regulaarset toimet toetada. Fastsiaalsel treeningul on positiivne mõju ka nn päästikpunktidele (ing trigger points). Need on sõlmelaadsed kõvastumised lihastes ja kõõlustes. Need suunavad sageli valusündroomid ümber keha teistesse piirkondadesse. Eksperdid eeldavad, et umbes 80 protsenti lihasluukonna valudest on põhjustatud päästikpunktidest.

Sihipärane treening stimuleerib lihaskiude ja päästikpunkte, soodustab ja vabastab tõhusalt pingeid ja jäikust. Regulaarne rullimine lõdveb adhesioone, toetab lihaste taastumist ja kiirendab jääkainete eemaldamist – muutes sidekoe elastsemaks ja vastupidavamaks.

Fastsiaalset treeningut saab hõlpsasti integreerida olemasolevasse raviplaani – nii ettevalmistava meetmena kui füüsilise koormuse järgseks taastumiseks. Vaid 10–15 minutit päevas võib regulaarse harjutamisega kaasa tuua märgatavaid edusamme.

Liiga suur surve, liiga kiiresti: Fastsiatreening ei ole jõutreening. Liiga suur surve ärritab kudet selle asemel, et seda mobiliseerida. Massaaži tuleks teha õrna survega ja aeglase tempoga – alles siis avaldub selle täielik mõju.

Ärge kunagi rullige fastsiarulli otse liigeste kohal, kuna see võib kahjustada liigesstruktuure. Rakendamine peaks alati piirduma lihas- ja fastsiakoega.

Seletamatute sümptomite ignoreerimine: Ägeda põletiku või teadmata põhjusega valu korral tuleks enne fastsiatreeningu alustamist konsulteerida arsti või jalaraviõega. Fastsiatreeningut saab kasutada toetava meetmena, kuid see ei asenda diagnoosi.

Erinevalt tavalisest tennisepallist pakub rolo spin kontrollitud fookuspunkte ja vahetatavaid otsikuid ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks: kumeram otsik laiemaks kasutamiseks või teravamad otsik täpsemaks kasutamiseks. See võimaldab survet individuaalselt reguleerida, mis annab kasutajatele võimaluse ravi optimaalselt oma vajadustele kohandada.