Harilik tüügas ehk soolatüügas ehk verruca vulgaris (lad k) ehk warts (ingl k) on inimese papilloomiviiruse põhjustatud käsnjas, lillkapsataoline healoomuline nahakasvaja ehk papilloom. HPV põhjustab naha epidermise paksenemist infektsiooni nahasse tungimise piirkonnas, mis viib hüperkeratoosse tüüka tekkimiseni ja klonaalse tüügaste paljunemiseni naha aluskihis. Infektsiooni ilmingud on mitmekesised. Tavalisem ja kõige levinum HPV põhjustatud tüügas on harilik tüügas ehk soolatüügas ehk verruca vulgaris. Levinumad tüügaste erisused: jalataldade soolatüügas (verrucae plantares), myrmecia (suured sügavad kaevutaolised tüükad), jala- või käelaba tüügas (verruca palmoplantares), liitunud mosaiiktüükad, filiformsed tüükad (verruca filiformis), tüügas küüne all (verruca subunqualis), genitaalsed tüükad (venereal or condylomata acuminata), suu limaskesta tüügas (verruca oralis), lamedad soolatüükad noorukitel (verrucae planae juveniles) ja suu limaskesta ning hingamisteede papilloomid.

Viirust kantakse edasi puute- ja nahakontakti kaudu nakatunud inimeselt inimesele või nakatunud pindadelt. Levinumad nakatumise kohad on ujulad ja duširuumid, kus nahk on matsereeritud ning infektsioonidele vastuvõtlik. Tavaline on levimine ka läbi autoinokulatsiooni ehk olemasoleva infektsiooni levitamise kaudu (sügamine, kratsimine). Soolatüükad on levinud nii naiste kui ka meeste seas, olenemata vanusest. Nakatuda võivad lapsed, täiskasvanud, vanurid. Enim on mõjutatud 12–16aastased (puberteediealised noored) ja nooremad eakad. Nakatumise hetkest kuni kliinilise kahjustuse tekkimiseni kuluv aeg on erinev: neli nädalat kuni kaheksa kuud. Suurem nakatumisrisk on neil inimestel, kellel on varem soolatüükainfektsioone esinenud. Soolatüükaviirus pääseb organismi läbi kahjustatud naha. Teadaolevalt on nahk inimese suurim kaitseorgan. Kui selle funktsioon on häiritud, ei paku ta enam piisavalt kaitset. Naha kaitsefunktsioon saab häiritud erinevatel põhjustel: naha kuivuse või liiga sooja keskkonna tõttu. Nahk saab kahjustatud ka traumade, loomahammustuste, küünte närimise, raseerimise ja naha kratsimise tõttu. 

Tihti aetakse segamini soolatüügas ja konnasilm. Konnasilm on oma olemuselt jalalabal liigse pikaajalise pitsumise ja surve tagajärjel (põhjuseks jalalaba deformatsioonid, lamendunud tallavõlvid jne) tekkinud hüperkeratoosne surnud naharakkude kogum, mis ümbritsevale koele surudes põhjustab valu. Verruca vulgaris on läbipõimunud kapillaarivõrgustikuga ning see fakt on abiks soolatüüka eristamisel konnasilmast. Praktikas kasutatakse soolatüüka ja konnasilma eristamiseks kerget vajutamist ja näpistamist. Soolatüügas on valulik külgedelt näpistades, aga konnasilm peale vajutades. Tuvastanud soolatüüka teostab jalaspetsialist esialgu eeltöötluse, mis on vajalik ravi tõhusaks toimimiseks. Seejärel töödeldakse soolatüügast eelistatud meetodiga: keratolüütilise ravimiga, krüoteraapiaga või teipimisega. Levinud toime ravimid: salitsüülhape; salitsüülhappe- ja piimhappepreparaadid; glutaaraldehüüd; formaldehüüd; hõbenitraat jt.

Ravimeetodi võiks patsient valida koos arsti, jalaraviõe või apteekriga. Kergemate juhtude puhul tasub alustada koduse raviga. Käsimüügis on mitmeid keratolüütilisi preparaate – vedelikke, geele, salve ja plaastreid. Valu leevendamiseks saab kasutada iseliimuvaid plaastreid, mis paigutatakse tüüka ümber U-kujuliselt. Harilikult kasutatakse salitsüülhapet sisaldavaid preparaate järgmiselt: ravimit kantakse soolatüükale soovitatavalt iga päev. Selle järel vannitatakse kahjustatud piirkonda samuti iga päev. Jalavannivee temperatuurile eraldi nõudeid ei ole, pigem mitte kasutada liiga kuuma. Aeg 10–20 minutit. Vannitamise järel heledaks muutunud surnud kude eemaldatakse puhta liivapaberi, raspli või pimsskiviga hõõrudes. Kui sellise tegevusega on liigselt nahka kahjustatud, tuleks kahjustatud koha hooldamisel kasutada harilikke haavaravivõtteid. Eelmainitud lokaalset meetodit ei tohi kasutada näol ega genitaalpiirkonnas. Samuti ei tohiks seda kasutada diabeetikud. Kui kodune ravi pole kolme kuu jooksul tulemusi andnud, tuleks pöörduda jalaraviõe vastuvõtule.

Soolatüükad  on väga levinud jalamured. Nii õendustegevuse kui ka ravi planeerimisel ei tohi unustada, et moodustised nahal ei ole ainult esteetiline probleem, vaid need võivad negatiivselt mõjutada ka inimese psüühikat ning märku anda tõsisemast süsteemsest terviseprobleemist ja vähenenud immuunsusest. Lõplik paranemine võib olla aeganõudev, mõningatel juhtudel tulemuseta. Kui probleemile reageerimine ja teostatavad ravivõtted ei anna tulemust, peaks olulisel kohal olema lihtsalt jälgimine ja rahustamine.  Soovitame selle murega pöörduda vastavate teadmiste ja oskustega jalaspetsialisti poole, näiteks Jalaravi Kliinikusse. Koduse ravi puhul soovitame olla ettevaatlik, tegeleda probleemiga samm-haaval ja lähtuda põhimõttest: “Nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik.”

Kasutatud allikad Jalaravi Kliiniku materjalid.