Nahapaksend tekib tavaliselt sellest, et nahale – kannale, tallale, varbale – mõjub pikka aega järjest liigne surve ja hõõrdumine (järsk lühiaegne surve aga tekitab ville). Naha pealmised kihid paksenevad ja sarvestuvad. Tegemist on naha loomuliku reaktsiooniga, mille eesmärgiks on tekitada välise stressi eest kaitsev polster. Naha liigset sarvestumist kutsutakse hüperkeratoosiks.

Aja jooksul võib suurenenud keratiniseerumine laieneda hoopis naha sissepoole – tekib clavus ehk konnasilm. Tüüpiliselt on konnasilmad oga-kujulised ja põhjustavad valu astumisel või sõrmega peale vajutamisel. Pildil on kroonilise surve tagajärjel luulähedasele nahale tekkinud konnasilm. Tavaliselt koos väga valusa, sügavale suunatud konnasilma kehaga.

Konnasilmade teket soodustab ebasobivate jalanõude kandmine – liiga kitsas jalanõu surub varbaid kokku, liiga laias jalanõus libiseb jalg ringi. Arvestades paljude daamide soovi kanda kontsakingi, mis kipuvad olema pigem välimuselt kenad kui päriselt jala jaoks mugavad, ilmneb veel üks levinud tekkpõhjus. Lisaks mõjutab konnasilmade teket varvaste väärasendud nagu suure varba kõverdumine (Hallux Valgus) või keskmiste varvaste kumerdumine (küünis-/vasarvarbad).

Konnasilma ravi algab naha eeltöötlemise ehk pehmendamisega. Seejärel eemaldatakse freesi või skalpelliga hoolikalt üleliigsed nahakihid jõudmaks konnasilma tuumani. Sarvestunud oga saab pehmendada spetsiaalse keratolüütilise preparaadiga. Professionaalne konnasilma ravi toimub tüüpiliselt vähese valuga. Juhul kui konnasilm on väga sügaval võib ravi viia läbi mitmes etapis. Kodune konnasilma ravi kujutab endast konnasilma ettevaatlikku hõõrumist pimsskiviga pärast jalavanni või pesus käimist. Mõlemal juhul on oluline osa ravist ka tekkepõhjuse tuvastamine ja jala surve eest kaitsmine.

Tähelepanu! Konnasilma mehaaniline eemaldamine kodus mõne terava objektiga on ohtlik mitmel põhjusel. Lisaks kõrgele vigastuste ohule on iga karestatud või tükeldatud konnasilm potentsiaalseks sisenemiskohaks mikroobidele ja bakteritele.

Sümptomeid saab alati leevendada, kuid edukas ravi eeldab tekkepõhjuse kõrvaldamist. Tuleb vaadata üle jalanõud, et need ei suruks jalga kokku. Probleemses piirkonnas võib kasutada ennetavat survevabastust survekaitse abivahendite kujul. Survekaitse abivahendeid on saadaval paljudel erinevatel kujudel nagu näiteks konnasilmapadjad, viltrõngad ja varbaeraldajad. Lisaks on võimalik valmistada eritellimusel ortoose spetsiaalsest silikoonmassist. Tuleb pöörata tähelepanu oma jalgade eripärale ja igapäevaelu harjumustele.

Nahapaksendid ja konnasilmad on väga levinud jalamured. Kuigi need on osa keha normaalsest talitlusest võivad need samuti olla tüütud ja valulikud. Probleemi edukaks lahendamiseks tuleb leida probleemi tekkepõhjus, eemaldada sarvestunud keha ning seejärel jätkata ennetustöödega. Soovitame selle murega pöörduda vastavate teadmiste ja oskustega jalaspetsialisti poole. Koduse ravi puhul soovitame olla ettevaatlik, tegeleda probleemiga samm-haaval ja lähtuda põhimõttest: “Nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik.”